top of page

Fotol: Raudtee Peatehased 1920ndad.
Tallinna Linnamuuseumi fotokogu

 150 AASTAT AJALUGU 

 VÄÄRIKAS MINEVIK 

Meie juured ulatuvad aastasse 1870, kui Telliskivisse rajati Revali raudtee peatöökojad. 19. sajandi lõpul oli see 500 töötajaga Tallinna suurim tööandja. Ligi pool sajandit hiljem toodeti nendes töökodades esimesed Baltimaade elektrirongid. Tehnoloogia arenedes asendusid rongid elektrotehnikaga. 1970 valmistati pooljuhtseadmeid esimesele nõukogude kuukulgurile. Tootmises on olnud ka aatomielektrijaamade komponente.

M-hoone, tehasetööline

Fotol: Tehasetööline Karl Rohtma M-hoone kõrval 1902.
Eesti Ajaloomuuseumist

 I-HOONE 

Algupäraselt 1960-ndate stiilis tüüpiline laohoone on renoveeritud kaasaegseks büroohooneks. Kahe etapi peale kokku on I-hoones büroopinda 13 500 m2. I-hoone renoveerimisega muutus märgatavalt ka ümbruskaudne ala - tekkis juurde rohelust ning parkimiskohti. Samuti tehakse jalakäijatele sissepääs Balti Jaama turu poolt, kus vaid paarisaja meetri kaugusel on värske turukaup, pagarikojad, Selver ja tänavatoit.

I-hoone asub raudtee ääres, mistõttu pakub segamatuid vaateid vanalinnale ja Toompeale. Vahetuks naabriks on Telliskivi Loomelinnak koos restoranide, kohvikute ja meelelahutusega. 

Algselt kavandatud tööstushoones on nüüd enamuses tehnoloogia- ja finantsettevõtted. Samuti paikneb I-hoones Telliskivi ajaloole sobivalt Eesti Raudtee peakontor. I-hoone esimesel korrusel on end sisse seadnud Rahva Raamat, pakkudes nii lugemist kui ka söögi- ja joogipoolist. Kõik maja elanikud leiad siit

I-hoone teine etapp valmis 2020. 

 ON-HOONE 

ON-hoone oli esimene, mis Telliskivis renoveeriti.

Algse O- ja N-tööstushoone liitmisel tekkis 5500 m2 ne ettevõtluskeskus suurematele ja väiksematele. Paremaks orienteerumiseks säilitasime majaosade nimed. Äripindasid on 17-st 661 m2-ni. Renoveerisime nad kõiki kaasaegse ettevõtte vajadusi silmas pidades, säilitades algupäraseid detaile. Mitmed majalised on oma ruume ka isikupärasemaks muutnud ja kujundanud oma soovile. Oleme soovidele alati püüdnud vastu tulla. Kõikides ruumides on ka rohkelt aknapinda ja valgust, nii palju kui Eesti kliimasse jätkub. Vaateid on Kopli poole, Toompea lossile, Kalamaja ja Pelgulinna puumajadele. Hoone kõrguses ON-ile naabruses konkurentsi pole.

 

Meil leidub nii finants- kui tehnoloogiaettevõtteidlasteasjade kauplusilusalong, joogastuudio ja hulk Telliskivi parimaid söögikohti.

 M-HOONE 

M-hoonet on ehitatud eri asjastutel - tsaari ja nõukogude perioodist kuni tänaseni. Tõsi, meie ajal pole hoonet oluliselt muudetud, mistõttu kogu ehitist võib pidada arendamise jaoks „neitsilikult“ puutumatuks. Väärtuslik nii sise- kui välisarhitektuurilt on avar tootmistsehh, mis paikneb diagonaalis F-hoone vastas ja pakub võimalusi taasesitada ning uuesti sisustada unustatud linnaruum.

M-hoone on Telliskivi TLN suurim. Lisaks tootmispindadele on mitmed baarid ja kohvikud hoonele elu sisse puhunud.

 K-HOONE 

 

K-hoone on Telliskivis tüüpilise 60-ndate arhitektuuriga kahe korruseline silikaat- ja telliskividest tootmishoone, mille esimesel korrusel olid suuremad ja kõrgemad töökojad ning teisel korrusel kontori- ja olmeruumid. Hoonel on ka osaline soklikorrus. K-hoone kirdeküljele on ehitatud erandlikult põhimahust väljapoole kaubalift.

 G-HOONE 

 

 

 

G-hoone on endisest Balti Raudtee peatehasest terviklikult säilinud hoone, milline ehitati Peterburi arhitekti projekti järgi 19. sajandi tehnikarevolutsiooni ja raudteede arendamise tõusulaines. Hoonet tuntakse ka sepikoja nime all, mille kõrgete kergelt kaarjate akendega paekivist keha on vaatamisväärsus omaette. Peasaali pindala on 689m² ja kõrgus fermide alla 5,5 m. Siseruumi sumeda päevavalguse tagab kogu hoone pikkuses katuseharjal olev valguslatern. Hoone katusel on säilinud kunagine sepikoja korsten. Põrandat kaunistavad betoonist x-mustriga põrandaplaadid, mis suure tõenäosusega pärinevad hoone algusajast.

bottom of page